5. päev

Kolmapäev 31. oktoober 2007
Phakding - Namche Bazar

Äratus kell 7 ja 7.30 sööma. Mul oli ikka veel tunne, et meile ettenähtud toidunormis on süüa kole vähe ja et kõht on pidevalt tühi. Välja saime juba 8.30, väga vara, aga nii on siin kombeks. Suured kotid olid kandjatel juba kokku pakitud, kui selgus, et ma pean võtma Tõnu koti ja et ta tassib trekil kaasas kahte kõvakaanelist raamatut, mis olid mul terve päeva siis nurkapidi seljas ning ei lasknud ennast hetkekski unustada. Ja mina ei lasknud seda oma valjuhäälse kommenteerimisega ka teisel unustada. Hiljem selgus, et Siim tassib ka trekil raamatuid kaasas. Naljatilgad. Sel päeval õppisin, et sellisel matkal peab alati kaasas olema vöörihmadega kott. Redfoxi kott on küll kerge ja sealjuures väga mahukas, aga päev läbi õlgu soonivad rihmad seda ei kompenseeri.

Peale esimest 45-minutilist käimist oli meil üsna pikk puhkepaus, aga Kaidot ei olnud kusagil näha. Hiljem selgus, et ta läks koos giidiga tagasi Phakdingi, puhkab natuke ja tuleb omas tempos meile järele.

Lõunat sõime Monjos (2840 m), kust algab ka Sagarmatha rahvuspark. Tuli täita mingi ankeet ja selle põhjal pannakse meid tõenäoliselt kuhugi statistikasse kirja.

Hommikul paistnud päike asendus lõunast pilvedega ja hakkas lund sadama. Ületasime mitmeid jõgesid, kusagil oli esimene koht, kust peaks Everest paistma, aga udus ei näinud me muidugi midagi. Enne Namchet (3440 m) oli tõus päris karm.

Teemaja, kus me elasime, oli päris suur ehk mahutas mitmel korrusel päris korraliku hulga rahvast. Tuba küll kõige soojem ei olnud. Vineerseina vahelt paistis kohati suisa valgus tuppa. Maasikaks oli see tuba veel vetsu kõrval ka.

Istuma jäädes hakkas külm, tõenäoliselt niisketest riietest ja pingutusest. Mängisime meie toas kaarte ja mõned istusid suisa sulejopes ja paksude kinnastega.

Selles teemajas pakuti hämmastavat Vene salatit, mis sisaldas kartulit, juustu, mandariine, banaane, keedumuna ja kindlasti midagi veel. Kuigi Venega pole sel midagi pistmist, oli tegemist ikkagi väga maitsva toiduga siinses mõistes.
Õhtuks sõi enamik meist mingit saapatalda meenutavat lihatükki, mille maitse on mul veel praegugi meeles ja friikartuleid.
Õhtul vihastasin poiste peale ja võtsin raamatupidamise üle. Nii palju siis kuupäevade mitteteadmisest. Siit minu selle reisi teine tarkusetera: ära mitte kunagi mine viie poisiga kuuks ajaks reisile!