17. päev

Esmaspäev, 12. november 2007
Namche Bazar – Jorsale

Vot sellel hommikul pahandasin eriti kõvasti. Aru ma ei näe. Tulime hommikul 1,5 tundi mäest alla ja selleks oli vaja tõusta sama vara nagu alati. Teemajake Jorsales otse mingi jõe kaldal aga oli ilus. Seinad puha kivist laotud ja ühest kõrvaltoast sai ka lisateki võtta. Päev läbi istusime teemajakese vastas laudade taga ja vahtisime õllepudeli kõrvale möödakäijaid.

Vahepeal ilmus ei tea kust laua alla üks pruun kutsikas, kelle hakkasid meeldima minu sandaalid ja Tõnu sulevest ja väljendas seda oma teravaid hambaid kasutades. Siis ta magas natuke mõnusalt päikese käes, kuni tuli kohalik väike poiss ja hakkas talle nööri kaela ajama. Kutsika kisa oli selline, et m a peaaegu oleks looduse tahtele vahele astunud. Loodetavasti see kutsikas on praegu ikka veel elus.

Kui päike mäe taha läks, kolisime tuppa Eesti mängu mängima. Küsisime vaheldumisi küsimusi ja kes vastust teadis, sai kaardi omale. Kõige rohkem kaarte sai Marko. Pistsime kõrvale nahka ka lati vorsti. Muigama pani laepirn, mida tuld põlema pannes peaaegu ei märganudki, oli teine vist viievatine.

Samas teemajas ööbis ka üks must mees Aafrikast, kellega “Raimo Kelder” õhtul jooma hakkas ning söögitoas kohtasime ka ühte valge-hallilaigulist kassi.

Aga toit oli selles majas tõesti hea ja magama ikka kell 8. Nüüdseks olid poisid nina nuuskama hakanud ja ravisid seda nüüd igasugu jamaga.