3. päev

29. oktoober 2007
Kathmandu

Öösel oli Siim meie ukse taga ja nõudis 20 taksojuhi jaoks 20 dollarit. Olime linnaminejatelt õhtul raha hoiule võtnud. Kaido oli väravast sisse tulnud, aga majas teda näha ei olnud. Unise peaga ei hakanud keegi muretsema ka.

Marko, Taimar, Tõnu ja Siim läksid juba 9.30 tekingfirmasse asju ajama. Kaido oli endiselt kadunud. Kuna kõigil pole seal firmas niikuinii midagi teha, jäin mina rahus hotelli magama. Tegelikult ma magama enam siiski ei jäänud, vaid läksin alla hommikust sööma. Selles kohalikus mõistes udupeenes hotellis on hommikusöök hinna sees ja see on ka üsna korralik (kindlasti mingi puder, praemuna, praevorst, kohalikud vürtsikad kartulid, mingid tomatikastmes pähklid olid, saiakesi, puuvilja, pannkooke ja kindlasti midagi veel). Kuna sellise arhitektuuriga majadel on kindlasti ka katusel elu, läksingi seda kontrollima. Ja oligi. Nii lauad kui lamamistoolid, kuhu ma ennast ka mõnusalt päevikut kirjutama sisse seadsin. Poistele jätsin ukse vahele sildi, kust mind leida. Nad tulid suhteliselt kohe tagasi ja kaasa oli neile antud meie tulevane ronimisgiid, kes tahtis näha nii meid kui meie varustust. Olemasoleva varustusega ta päris rahul ei olnud ja poisid läksid uuesti linna. Osteti 500 m staatilist köit, 4 jääpuuri, 7 lumeankrut ja renditi grupile karabiine ning kirkasid ja Kaidole magamiskott ja kassid. Samuti sai trekingfirmas natuke soodsama kursiga raha vahetada. Mina ja Siim jäime seekord maha. Kaido oli ikka veel kadunud. Algatuseks käisimegi vastuvõtust küsimas, et kas nad äkki teavad midagi. Ja olidki leidnud öösel ühe “Keido” ja paigutanud ta tuppa 314 (täpselt meie toa alla, mille number oli 414) ja mingu me vaatama, kas see on meie kadunud mees. Rõõm oli mitmepoolne, kui peale uksele koputamist ja “Kaido” hüüdmist kostis seest eestikeelne “Jaa”. Tema arvas, et on rahata kusagil Kathmandu peal. Lõpp hea, kõik hea.

Vahepealne aeg möödus katusel. Viiest läksime meie Markoga trekingfirmasse meie ankeete ära viima. Noh et me oleksime ikka arvel, kui peaksime vahepeal mägedes kuhugi ära kaduma. Samas võtsime meie isiklikuks tarbeks juurde kolm kandjat.

Tol õhtul sõime hotellist väljas ja siis pakkisime, kuna homsest algas meie “seiklusrikas merereis”.