15. päev

Laupäev, 10. november 2007
Deboche – Namche Bazar

Hommikul saab peaaegu kaheksani magada. Kella ma ei kuulnud ja seega ärkasin mingi venna uksele kolkimise peale. Loomulikult oli tuju kehv ja vingusin tükk aega. Aru ma ei näe, kõigil on isegi siin kuhugi alati kiire.

Poole tunni seekord mäest üles jalutamise kaugusel ehk Tengboche külakesest leidsime pagariäri. Koogilõigud olid 250 ja kohv 100 ruupiat, aga üle nii pika aja tundus see kõik seda väärt olevat. Poisid ostsid ka teistele „bändiliikmetele“ rosinasaia.

Käisime ka korra kohalikku vaatamisväärsust ehk kloostrit seestpoolt vaatamas. See on kindlasti väga suure ajalooga klooster, aga minul jäi enne minekut kodutöö tegemata, seega ei osanud asja hinnata. Peale seda asusime jälle teele ja ees ootas jälle pikk laskumine jõe orgu ja samapikk tõus.

Sel päeval oli mul üle pika aja tuju hea ja käia kerge. Isegi päike paistis üllatuslikult terve päeva. Muidu läheb ta siin ikka lõunast pilvede taha. Endale üllatuseks märkasin detaile raja ääres ja tegin palju pilte. Näiteks polnud mul varem kõige õrnemat aimugi, et jakil on lilla keel.

Namchesse jõudsime päris varakult. Algatuseks käisime uurimas, mida kujutab endast naabruses asuv ja juba üles minnes märgatud Findlandia saun. Nägi täiesti hea välja ja lubati isegi 80 kraadi sooja ning see kõik maksab 500 ruupiat inimene. Panime igal juhul õhtuks tunni kinni.

Õhtusöögiks sõime kõik pitsat, otsime poest õlut ja läksime sauna. Sauna tegijad igal juhul olid sellist asja varem näinud. Oli täiesti keris ja puitseinad. Mingit soojatõket tõenäoliselt polnud ja lava oli ehitatud väga madalale, aga kui kõvasti leili visata ja lavale püsti tõusta, hakkas päris palav. Kahjuks oli vett ainult üks paagitäis ja see sai ruttu otsa. Oi kui mõnus oli siiski üle pika aja ennast puhtaks pesta ja puhtad riided selga panna. „Jõulud“, nagu ütleks Siim selle kohta.

Veel hiljem jõime toas rummi ja sõime kõrvale minu Eestist kaasas olnud juustu ära. Kartulikrõpse ja midagi oli kindlasti veel. Päris kõva pidu oli. Toad olid meil seekord allkorrusel otse söögisaali kõrval ning teemajake kindlasti täiesti täis ei olnud.

Vahepeal üritas “Ilus poiss” ööseks Marko ja Tõnu tuppa ennast magama pressida. Markol õnnestus siiski selgeks teha, et meil on kombeks magada teenindajad ja kliendid eraldi. Sai vist aru ja kolis oma asjad tühjast voodist lõpuks välja. Kuna teemajas oli tühje tube küll, sai “Ilus poiss” siiski voodis magada.